Fotonäitus “Eestlased Kremlis”
Riigikogus on fotonäitus ajaloolise suveräänsusdeklaratsiooni tähtsusest
Riigikogus avatud fotonäitus on pühendatud 16. novembril 1988. aastal Toompeal Eesti NSV Ülemnõukogu istungjärgul vastuvõetud Eesti suveräänsusdeklaratsioonile, mida saab pidada Eesti iseseisvumise taastamise protsessi üheks peamiseks nurgakiviks. Dokumendil oli otsene mõju Eesti ja kogu NSV Liidu edasisele saatusele. Selle dokumendiga tõkestati fosforiidi kaevandamise alustamine ja algas NSV Liidu lagunemine.
Fotonäitusel „Eestlased Kremlis“ on pildid sellest, kuidas Eesti saadikud selgitavad oma ideid Moskvas NSVL Rahvasaadikute Kongressil ning selliselt panustavad NSV Liidu lagunemisse. „See globaalse mastaabiga maailmapoliitikat põhjalikult mõjutanud sündmus toimus suures osas Eestis kirjutatud stsenaariumi kohaselt – rakendades liiduvabariigi suveräänsuse ja isemajandamise ideed üleliidulisel tasandil,“ ütles Eestist valitud tollane NSV Liidu Ülemnõukogu saadik Ivar Raig.
Raig selgitas, et liiduvabariigi suveräänsuse ja isemajandamise ideed tõid Eesti saadikud Kremlisse 1989.aasta maikuus. Liiduvabariigi suveräänsuse ideest võtsid kinni eelkõige teiste Balti liiduvabariikide ja Venemaa demokraatlikud jõud.
Ajaloost on teada, et 15. veebruaril 1990 kuulutas end suveräänseks Läti, 9. märtsil tegi seda sama Gruusia, 11. märtsil kuulutas Leedu välja riikliku iseseisvuse ning 12. juunil 1990 võeti Jeltsini initsiatiivil Venemaa Rahvasaadikute Kongressis vastu Venemaa suveräänsusdeklaratsioon. See oli liiduvabariikide suveräänsuse idee triumf, mis vallandas ahelreaktsiooni kõigi teiste liiduvabariikide rahvuste kuulutamiseks suveräänseteks.
Juhan Aare ja Ivar Raigi koostatud fotonäitus on üleval 30. novembrini Riigikogu istungisaali fuajees.